Irjaleena Eriksson
In memoriam Irjaleena Eriksson
27. märts 1940 Turu – 25. veebruar 2025 Helsingi
5. aprillil saadeti Helsingi Hietanieme kabelist viimsele teekonnale Matsalu loodusfilmide festivali pikaaegne sõber Irjaleena Eriksson. Kes ei mäletaks seda väikest toimekat daami, kelle välimus oli viimase detailini lihvitud, alati käes väike digitaalne fotoaparaat. Ta ei jätnud vahele ühtki festivali kuni 2019. aastani.
Irjaleena esitles end sõpradele kui avara looduse ema. Irjaleena käivitas Soome televisioonis ülipopulaarse sarja "Avaraa luonto", mis on mitukümmend aastat hellitanud Soome publikut kvaliteetsete loodusfilmide ja –saadetega.
Pärast pensionile jäämist jätkas Irjaleena aktiivset tegevust loodusfilmidega. Ta tegutses eksperdi ja žüriiliikmena mitmetel rahvusvahelistel loodusfilmide festivalidel, nagu MAFF, aga ka Wildscreen festivalil Bristolis. Ta oli elu lõpuni Soome loodusdokumentaalfilmide tootmise eestkõneleja.
Irjaleena rahvusvaheline haare sai alguse 1957. aastal, kui ta võitis kirjandivõistluse, mille auhinnaks oli kolmekuuline viibimine USAs ja võimalus esindada Soomet New Yorkis Herald Tribune’i korraldatud rahvusvahelisel noortefoorumil. Irjaleena mainis korduvalt, et paljudest tema toonastest kaaslastest said oma riigi juhid või diplomaadid.
Tiit Mesila järelhüüe Irjaleena Erikssonile
Irjaleenale oleme suure tänu võlgu. Ta oli kohal kohe meie esimesel ja pärast seda kõikidel festivalidel kuni 2019. aastani, enamasti žürii liikmena. Eriti tänan teda selle eest, et ta aitas suuresti kaasa meie rahvusvahelistumisele, jagades meiega oma arvukaid kontakte. Nii käisin festivalikorraldust õppimas Helsingborgis, mille direktori Sven Janssoni kutsusin omakorda 3. festivali žüriisse. Tänu Irjaleenale said meie sõpradeks ja mitmekordseteks žüriiliikmeteks Jeffery Boswall ja Derek Kilkenny-Blake Inglismaalt. Samuti David Attenborough abiline ja operaator Nick Upton ning Yossi Weissler Iisraelist. Ka tõi ta meie tutvusringi mitmeid soome loodusfilmi ja -fototegijaid, peale Petteri ja Tiina Saario ning Janne ja Marina Henrikssoni, kes samuti olid meiega juba esimesel festivalil. Ning muidugi meiega ühel, 2003. aastal alustanud Vaasa festivali korraldajad Vesa Heinoneni ja Ilias Missyrise.
Irjaleenat huvitas Eesti ka laiemalt - ta tundis eesti kunsti ja kirjandust, omakorda viis ta mind soome kunsti juurde nii Helsingis kui Retretis. Irajaleena soovil näitasin talle Kumu ehituse algust – suurt auku, mille ta oma väikese aparaadiga üles võttis. Nii käisime ehituspatsil igal aastal kuni ehituse valmimise ja esimese näituseni.
Lisaks kõigele on Irjaleena meie ajaloos kirjas ka kui loodusfotograaf ja fotonäituse autor. 6. festivalil (2008) oli tema näitus "Helsinki kajakad". Üles võetud ikka sama väikese kaameraga, oma korteri aknal.
Irjaleena jääb meie mälestustesse ja on raiutud ka meie kahte festivaliraamatusse.
Aitäh Sulle, Irjaleena Eriksson! Puhka rahus!
22. MATSALU LOODUSFILMIDE FESTIVALI AUHINNAD
Grand Prix
Luukereranniku lõvid
Režissöör Will and Lianne SteenkampSee on rohkem kui lihtsalt lugu metsikutest lõvidest erilises elupaigas. See on sügavalt liigutav lugu inimese ja looduse vahelisest sidemest. Film toob kaunilt esile loomade loomuliku võime õppida uusi asju ja nii kohaneda pidevalt muutuva maailmaga, kus ellujäämine nõuab nii füüsilist kui ka vaimset vastupidavust. Lõvide uurija dr. Philip Standeri suhe loomadega on sügavalt isiklik. Aastakümnete pikkuse uurimistöö tulemusel, näeb ta neid mitte lihtsalt loomadena, vaid oma pereliikmetena, kelle iga võitlus ja rõõm peegelduvad ka tema enda tunnetes. See on intiimne teekond, kus vahelduvad rõõm, kurbus, lootus ja lootusetus, väljakutse ja lahendus. Lõvide pilkudes ja kehakeeles kajastuvad inimlikud emotsioonid – kaotusvalust uue elu sündimiseni ja ellujäämise rõõmust muutuvas maailmas. Luukereranniku lõvid on sügavalt inspireeriv lugu kohanemisvõimest ja visadusest ning kaunis ja liigutav meeldetuletus elu ilust ja valust.Loe edasi
Parim operaatoritöö (Inimene ja loodus)
Luukereranniku lõvid
Režissöör Will and Lianne SteenkampMeisterlikult komponeeritud kaadrid, mis toovad esile nii selle metsiku ja karmilt kauni piirkonna maastikud kui ka filmi peategelased – lõvid. Kaameratöö oskuslikkus ilmneb eelkõige loomade käitumise intiimses ja lähedases jäädvustamises, pakkudes vaatajale haruldast pilku lõvide ellujäämisvõitlustele ühes maailma karmimas kõrbepiirkonnas. Valguse ja varju mäng kõrbe düünidel loob poeetilise kontrasti, mis rõhutab ellujäämise haprust. Hingematvad lennukaadrid annavad vaatajale ülevaate Skeleton Coasti ulatuslikest ja sageli elutühjadest aladest. Operaatoritel on aastate jooksul filmides õnnestunud tabada nii lõvide võimsust kui ka nende habrast olukorda, sulatades looduse ilu ja ohu ühte kaadrisse. Oma täiuslik ajastuse ja läbimõeldud kaameranurkadega viivad filmi visuaalid vaataja otse sündmuste keskmesse, muutes kogu vaatajakogemuse ülimalt kaasahaaravaks ja nauditavaks.Loe edasi
Eestimaa Looduse Fondi eriauhind
Vara küps
Režissöör Martti HeldeThank you for the courage to speak about the concerns of Estonian forests in an aesthetically sensitive cinematic language.Loe edasi
Parim montaaž (Inimene ja loodus)
Ritsikavabariik
Režissöör Daniel McCabeMontaaž loob selle cinéma vérité tüüpi filmi üldise rütmi, sulandades sujuvalt suurepärase heliriba ja meisterlikult ülesvõetud visuaalid. Iga heliline element on hoolikalt paigutatud, et täiendada pildilist dünaamikat ja luua kaasahaarav atmosfäär ning pinge. Montaaž liigub ühes taktis tegevustiku intensiivsusega. Kiired lõiked loovad pinge, samas kui aeglustatud kaadrid loodusest ja rohutirtsudest sisendavad rahu. Vahelduvad makrokaadrid rohutirtsudest ja stseenid farmerite hirmudest tekitavad justkui vägikaikaveo, kus pole selgeid võitjaid. Selline rütm jäljendab ritsikate parvede liikumist – kohati on see äkiline ja kaootiline, kohati rahulik ja sünge, peegeldades Piiblis kujutatud ootamatu rohutirtsude katku hävitavat mõju. Selline pingestatud ja vahelduv tempo loob intensiivse atmosfääri, kus vaatajal on tunne, et paratamatu kaos on pidevalt ukse ees. Filmi “Grasshopper Republic” montaaž ei ole pelgalt tehniline saavutus, vaid ka sügavalt sümboolne loojutustamise tööriist, mis toob esile loo universaalse sõnumi: häving on lähedal, kui inimkond unustab oma kohustused looduse ja iseenda ees.Loe edasi
Parim montaaž (Loodus)
Taltsutamata - Elu jões
Režissöör Uwe MüllerJõed on üks ohustatumaid elupaiku, kus elustiku kadu on viimastel aastakümnetel olnud erakordselt kiire. Samal ajal on teadlikkus Euroopa vooluveekogude kehvast seisundist väga madal. Filmis voolab lugu pildikeeles sujuvalt koos jõega, viies vaataja kõige pisemate jõeelukateni, aga samas koos jõest pärineva toiduga ka eemale jõe kallastest, rõhutades vaatajale vooluveekogude kaugeleulatuvat mõju maismaa ökosüsteemidele. Heas seisus jõed ühendavad ja seovad kokku nii elupaiku kui keerulisi toiduvõrgustikke. Selle teadmise oskuslik edasiandmine aitab kaasa vooluveekogude paremale kaitsele.Loe edasi
Žürii äramärkimine (Loodus)
Gepardipere - Võitlus ellujäämise nimel
Režissöör Hansa WinshawLugu, mis poeb naha vahele ja tuleb vaatajaga kaasa. See on lugu uskumatult vaprast emast, kelle hoole all on korraga 9 last. See on ka lugu vanaemast, kes võtab oma hoole alla lapselapsed. See on lugu täiskasvanud tütrest, kes tuleb appi oma vigastatud emale. Ja see on ka lugu õdedest-vendadest, mängusõpradest, kes üksteist hoiavad, hoolimata sellest, kas nad pärinevad ühest emast või mitte. Loomade omavahelistes peresuhetes on nii palju äratundmist. Mõistmist, et oled sa inimene või gepard, perekond on perekond ja armastus on armastus.Loe edasi
Žürii äramärkimine (Inimene ja loodus)
Magnifica - Kutsumata külaline
Režissöör Ville KoskinenLinateos, mis näitab omamoodi tragikoomilises absurdivõtmes, kuidas kõik, mis on inimesele tundmatu, näib meile automaatselt kole, ohtlik ja hirmutav. Maalilisse Soome suvilajärve ühtäkki tekkinud tumeda lödi olluse näitel maalib rezissöör kujuka üldistuse sellest, kuidas me tihti käitume võõraga, kes tuleb meie harjumuspärast idülli rikkuma. Süüvimata sissetungija olemusse, soovime talle esmajärjekorras tule otsa panna. Jäädes ka sellises olukorras soojalt humaanseks, näitab film läbi koomilise võtme inimliigi piiratust ning hirme, millel enamasti on lihtsalt väga suured silmad. Lühikese aja sisse on põimitud paju erinevaid infokihte, linateose pinge kasvab suisa õudusfilmilikult ning geniaalse punkti paneb ambivalentne lõpulaul.Loe edasi
Matsalu rahvuspargi eriauhind
Minu Rootsi - Muutuv loodus
Režissöör Zoltán TörökFilm näitab Rootsi põhjamaist metsikut loodust ja selle muutumist ajas tuntud loodusfilmide autori Zoltan Töröki pilgu läbi. Linateos seostub mõneti ka Matsaluga, kuna mitmed linnuliigid, keda filmis näidatakse, on meil ühised (tutkad, sookured, merikotkad ja kormoranid). Film on hea tekstiga ja väga eepiliste kaadritega, näidates nende liikide väga erilisi eluhetki, mida tavainimesed ei näe. Sellised filmid julgustavad inimesi ka ise matkates loodusesse minema ning seda kogema.Loe edasi
Parim režii (Inimene ja loodus)
Õunasiidriäädikas
Režissöör Sofie BenootFilm, mis paistab silma tugevalt unikaalse ning haaravalt huvitava autorinägemuse poolest. Ülipisikesest, aga häirivast detailist inimkehas saab alguse intellektuaal-filosoofiline teekond, mis alates Piiblist võtab luubi alla mitmed olulised kaasaegsed probleemid, jõudes välja Iisraeli-Palestiina konfliktini. Autori valitud eksperimentaalne ja eklektiline filmikeel, kus kasutatakse nii droone, veebikaameraid kui kõikuvat käsikaamerat, teenib suurepäraselt eesmärki panna vaataja looduse ja inimese suhet vaatama ebaharilike ja uudsete nurkade alt. Kõik on kõigega seotud, kuid kõige ootamatumal viisil. Viis, kuidas film on kokku pandud, annab tunnistust julgest režissöörikäekirjast, mida ei kammitse ükski üldtuntud filmikonventsioon. Loe edasi
Parim operaatoritöö (Loodus)
Meie metsad - Lagendikud
Režissöör Jan HaftLoodusfilmide tegemisel on operaatoril oluline roll: olla vaatajate silmadeks. Algusest peale on tunda, et kaamera tabab midagi ainulaadset metsa hingest, olemusest ja dünaamikast. Filmi režissööri ja operaatori jaoks on mets kui mänguväljak, kus ta on üles kasvanud, kasvanud, arenenud ja õppinud. Film ise on hästi läbimõeldud lugu mosaiiksusest, millest me harva mõtleme. Film näitab istutatud metsa tähelepanuväärset muutumist rikkalikuks ökosüsteemiks läbi looduslike ja poollooduslike häiringute. Surmast tõuseb elu, ja inimese loodud maastiku kohatine häving pole seega mitte katastroof, vaid eeldus looduslike liigirikaste metsaelupaikade taastumiseks. Kaunis filmikeel, mille hulka kuuluvad ka väga professionaalselt tehtud kiirendatud võtted – mis on Jan Hafti filmide tunnusmärgiks – jutustavad visuaalselt lummavat, kuid samas keerukat lugu.Loe edasi
Žürii eriauhind (Loodus)
Salapärane Põhja-Vietnam
Režissöör Heike Grebe, Johannes Berger, Michael Riegler, Stephan KrasserFilm avab vähe tuntud piirkonna looduse salapära, elurikkust ja ohte. Meid võetakse kaasa teekonnale Vietnami erinevatesse paikadesse seal elavate põnevate, kuid kahjuks tihtipeale ka otsesest ja kaudsest inimtegevusest ohustatud liikide juurde. Näeme ka looduskaitsjate väsimatud tööd elustiku hoidmises. Vaatamata paljudele probleemidele on põhjust vaimustuda seni säilinu üle ja olla ka optimist eriliste elupaikade ja liikide kestmise osas.Loe edasi
Tallinn Zoo eriauhind
Namiibia loodusimed - Väikesed kangelased, suured jahimehed
Režissöör Jens Westphalen / Thoralf GrospitzLoe edasi
Parim režii (Loodus)
Namiibia loodusimed - Väikesed kangelased, suured jahimehed
Režissöör Jens Westphalen / Thoralf GrospitzLõuna-Aafrika loodus on üks rohkem filmitud piirkondi maailmas. Ometi oskasid filmi tegijad leida ja vaatajani tuua nii tuntud loomade elu vähe tuntud tahke kui ka näidata põnevaid loomi, kes tihtipeale tähelepanuta jäävad. Paraja rütmiga kulgemises avanevad nii liikide suhted oma elukeskkonna- ja eluvõrgustikuga. Näeme tihtipeale inimlikke omadusi loomades, mis on vaid loomalikud omadused inimestes. Filmi tipphetki on looduse loomuliku eluringi – elu ja surma kahekõne elevantide näitel, mis on liigutavaks tunnistuseks üha rohkem avanevale mõistmisele, et meis on rohkem sarnasusi, kui erinevusi. Me oleme ühesugused.Loe edasi
Žürii eriauhind (Inimene ja loodus)
Looduse kutse
Režissöör Asgeir HelgestadAsgeir Helgestadi dokumentaalfilm on hingematvalt intiimne ja võimas portree tema kodumaa Norra loodusest. Kogenud filmitegija ja fotograafi kaamerasilma kaudu näeme ökosüsteemide õrna tasakaalu pika aja jooksul, alates mesilastest tema farmis kuni mägedes uitavate põhjapõtrade ja ookeani ääres elavate lunnideni. Helgestad toob meisterlikult esile nii looduse ilu kui ka pakilised ohud, millega see inimtegevuse tõttu silmitsi seisab. See sügavalt isiklik narratiiv tuletab meelde meie elutähtsat seost inimesest erineva maailmaga, jäädvustades looduse vastupidavust ja haavatavust graatsiliselt ja selgelt.Loe edasi
Žürii äramärkimine (Inimene ja loodus)
La Macchina Fissa - Clarki aed
Režissöör Emilio Neri TremoladaFilm, mis liigutab meeli oma liikumatuses ja pretensioonituses. Me näeme aja voolamist endises sookuivenduspumplas, taimede sündi ja hääbumist ning ennekõike inimese suhet teda ümbritseva floora ja faunaga. Sümpaatse peateglase Clark Lawrence’i rahulikku toimetamist ja poeetilisi kommentaare jälgides kutsub film üles vaatama enda ümber, võtma aega, hindama ebatäiuslikkust ning “kitsešokolaadi” kasulikkust.Loe edasi
